Miks OMA õilmitseb?

Kindlasti olete lugenud lauseid, mille koondtüübid järgnevalt konstrueerin.
Poeet kirjutas oma luuletuse. Tüdruk pani oma kleidi selga. Kannatanu jäi oma silmast ilma. Pood teenindas oma ostjaid. Alustage oma harjutusi!
Ehk piisab. Kui neid lugeda, siis tekib tahtmine küsida, kelle siis veel? Oma on kõigis neis lauseis ülearune. On üsna vähe ütlemisi, kus peab rõhutama, et tegu on just selle inimese omandusega. Vahet on lihtne teha: kui püüate panna oma asemele enda, siis saab selgeks, kas rõhutamist on vaja või mitte.
Mõni näide, kus oma on vajalik:
Igaühel oma mure. Võtan süü omaks. Omadega mäel. Omal ajal oli teisiti. Sina kasvata oma lapsi, küll mina omadega toime tulen.
Eriti palju kohtab liigset oma tõlketekstides. Kui natuke mõelda, siis saab aru, miks see nii on. Eesti keeles grammatilist sugu pole, aga näiteks inglise keeles on kogu aeg lausetes his või her ning eestlane arvab, et need peab tingimata tõlkima. Sellele aga järgneb vägisi kiusatus lisada oma ka eestikeelsesse teksti.
Inna Saaret

bxAv110 bxAv110 bxAv110

KUIDAS KIRJUTADA AJAVAHEMIKKE

See kirjutis sai alguse ühest kuulutuse parandamise palvest. Kui olin vastanud, siis tekkis mõte, et võiksin seda veidi laiemalt ka teistele meelde tuletada. Kellel sellist teadmist tihti vaja läheb, võiksid selle tekstiosa lausa välja trükkida, et oleks kohe võtta, kui tarvis.
Muud kasulikku veel laiemalt lugege Ebeli Pirso päris heast artiklist “Tarbeteksti kirjutamine eeldab oskust” (KoolitusEkspress, 24. jaan. 2008).
Nüüd siis ajavahemikest.
Kuulutuses võivad arvud olla üksteise järel (aga ei pea olema, kui tühikutega variant kena välja näeb), muidu kipuvad jääma üksteisest näotult kaugele, seega: 12.02.-15.03.2010. Kui kuu kirjutatakse numbriga, siis peab selle järel kindlasti ka punkt olema. Kuu nimetuse võib kuulutuses sõnaga kirjutada, eriti kui ühe kuuga tegu. Nii kaob iseenesest ka probleem, et õigupoolest tuleks kirjutada 01.-09.02, mis ei ole kena vaadata.
Tekstis, s.t. lauses peab tühiku jätma kindlasti enne aastaarvu. Muul juhul tuleb "läheneda loominguliselt".
Ühe kuu piires pole tühikut kuupäevade vahele vaja, kuid kuupäevade, kuu ja aasta vahele peaks jääma tühik: 15.-25. 02. 2010, veel parem on sellisel juhul kirjutada kuu nimetus välja: 15.-25. veebruar 2010. Kui järgneb sõna aasta või lühend, siis tuleb ka aastaarvu järele panna punkt: 15.-25. veebruaril 2010. aastal.
Kui on tegu kahe või mitme kuuga, siis tuleks tekstis ka vahed jätta: 15.01. - 12.03. 2010 või 15. 01. - 12. 03. 2010 (nii on täiesti õige, aga see ei näe alati kuigi ilus välja), parim: 15. jaanuar - 12. märts 2010 või 15. jaanuarist 12. märtsini 2010.
Kirjutamisel soovitan hoida alati aktiivsena enteri märki kujutav show/hide (asub kirja suurust näitavate protsentide kõrval vasakul), mis hoiatab ka siis, kui tahate mitu tühikut sõnade vahele jätta. See ei ole üldse haruldane, et teksti sättivate inimeste tööst moodustab suure osa liigsete tühikute kustutamine või puuduvate lisamine, kui autor nendega väga pillav või kitsi on. Aga uskuge, see on väga tüütav ega ole üldse loominguline.
Inna Saaret

bxAv110 bxAv110 bxAv110

LEGENDAARNE SÕNA legendaarne

Olete kindlasti tähele pannud, kui ülekoormatud on see sõna juba pikka aega olnud. Tarvitseb vaid kellelgi millegagi silma paista, kui ta kuulutatakse legendaarseks. Abiks pakun suvalises järjestuses sõnu, mida sobib selle asemel pruukida. Neid on üllatavalt palju ning tasub ka mõelda, milline tähendus tegelikult välja koorub:
muinaslooline, ebaharilik, enneolematu, imepärane, kuulus, nimekas, tuntud, teatud, mainekas, populaarne, maailmakuulus, tubli, silmapaistev, esileküündiv, suurepärane, imetlusväärne, imeteldav, klassik, elav klassik, kultuslik, teenekas, edukas, andekas, unustamatu, kõrgelt hinnatud, vana hea, armsaks saanud, särav isiksus, liider, igihaljas, parim.
Valige neist iga kord sobivaim või mõelge välja mõni uus väljend, siin pole kindlasti kõik kirjas.
Inna Saaret

bxAv110 bxAv110 bxAv110