29. juuni 2010

Lugemisaasta auks ja raamatu kiituseks

Ühe lugejana tuhandete hulgas haaran kinni võimalusest ja usaldan teile oma suhtu­mise raamatusse, loe edasi
bxAv110 bxAv110 bxAv110

8. juuni 2010

VÕRDLUSSÕNAD

Võiks arvata, et pole midagi lihtsamat kui alg-, kesk- ja ülivõrde moodustamine. Ometi nägin raamatut, mille pealkiri oli “Kõige! Kõige? Kõige!” ning selle all sõnad “raskeim, kiireim, kuumim, pikim, tugevaim, näljaseim” jne.
Siin on pandud kokku liitülivõrde esimene sõna ning lisatud sellele lihtülivõrre, saades topelt võrdluse “kõige raskeim, kõige kuumim” jne.
Lihtülivõrret saab moodustada vaid neist sõnadest, millel on vokaalmitmus. I-mitmusega enamasti probleeme ei teki ning kõik oskavad võrrelda “pikk, pikem, pikim”. Tüveülivõrdes a-, e- ja u-tüveliste sõnade puhul kaob aga üks vokaal ära: “paha, pahem, pahim”. Raskused tekivad siis, kui seda ei tehta. Õiged vormid on olulisim, mitte oluliseim, paksim, mitte pakseim. Kui aga küsite, miks on õige õnnelikem, mitte õnnelikuim, kuigi õige on näljaseim, siis seetõttu, et nad käänatakse eri moodi: õnnelikke, kuid näljaseid. Tuleb välja, et polegi nii lihtne.
Inna Saaret
bxAv110 bxAv110 bxAv110

PIKK VÕI LÜHIKE MITMUSE OSASTAV?

Kaua kestnud võitlus lühikese osastava eest on uues ÕSis lõppenud mõninga järeleandmisega, sest pikk mitmuse osastav tungib väga hoolega peale ning need muudatused tehti koolilaste hinnete huvides.
Lühidalt öeldes: mõned -ne lõpuga omadussõnad, mida seni lubati käänata vaid nagu tüüpsõna oluline (seega olulisi), on nüüd saanud loa ilmuda meie ette ka (mitte ainult!) tüüpsõna soolane (seega soolaseid) järgi käänatuna. Kui aga mingi vabadus on antud, siis tikutakse arvama, et nüüd on kõik -ne ja -s lõpuga sõnad reegleist priid, kirjuta ja ütle, kuidas tahad. Nii see siiski pole ja lühike mitmuse osastav pole sugugi surnud, vaid on tihti ikka veel ainuõige.
Kõige kenam oleks, et kui on kõrvuti omadus- ja nimisõna, millest üks on vabakasutusega, aga teine siiski vaid ühe võimalusega, kirjutataks mõlemad ühe malli järgi. Väga võõras on vaadata kombinatsioone kahtlaseid hoiatusi või väikeseid linnukesi, kuigi KOKK (keeleliselt on kõik korrektne). Kui aga kahtlete, kas mingi sõna on kahe võimalusega, siis vaadake ÕSist järele.
Inna Saaret
bxAv110 bxAv110 bxAv110

OSAD JA MITMED

Ma ei tea, kas eestlastel on alaväärsuskompleks, et nad tahavad kõike endaga seonduvat suure ja tähtsana näidata. Sellesse valdkonda kuuluvad ka väljendid osad inimesed ja mitmed üritused.
Õiges eesti keeles öeldakse muidugi osa inimesi või osa inimestest ning mitu üritust. Leo Kaagjärv Eesti Keele Kaitse Ühingust on väga tabavalt öelnud, et osa inimesi on sama kui kott kartuleid või kilo maasikaid. Me ei ütle ju kotid kartulid või kilod maasikad. Kõne all on üks osa, üks kott ja üks kilo, mitte mitu (ja ammugi mitte mitmed). Eriti veidraks läheb siis, kui seda mitmuses moodustist hakatakse käänama või sinna veel midagi ette topitakse. “Suurematele osadele inimestest” ei kõla ju eriti hästi ja on kaheti mõistetav. Paratamatult hakkad küsima, millised siis on väiksemad osad inimestest ehk järelikult inimeste suuremad ja väiksemad osad (jalad, küüned või mis veel?).
Ilmselt arvatakse, et kui oleme osalenud mitmetel üritustel või kunstnik on välja pannud mitmed näitused, siis see on kuidagi suurem, tähtsam ja soliidsem kui mitu üritust või mitu näitust. Jääb loota, et asi ei lähe veel hullemaks ega hakka laialt levima väljendid, mida olen kahjuks juba kohanud: mõndadel asjadel pro mõnel asjal ning enamused liikmed pro enamik liikmeid.
Inna Saaret
bxAv110 bxAv110 bxAv110